Teie ostukorv on tühi.
Kuninglik strelitsia (paradiisilinnulill)
Paradiisilinnulill (Kuninglik strelitsia) - Strelitzia reginae.
Olles vallutanud kogu maailma oma eksootilise õiekujuga, sai ta oma sugukonna ja liiginime Inglise kuninganna Charlotte-Sofie auks. Igihaljas mitmeaastane suur rohttaim, mille kõrgus on kuni 2 m, lehed suured ja ovaaljas-piklikud. Väga omapärased on strelitsia õied, mis meenutavad kentsakaid lindude päid, tihti kutsutakse neid ka „tulilinnu-lilledeks” (ka paradiisilinnu-lilleks), mille välimised õielehed on oranþikad, sisemised aga tumesinised. Õied seisavad lõikeõitena väga kaua, säilitades oma dekoratiivsuse isegi kuni 1 kuu. Ta on üks kõige kallimaid lõikelilli ja suurepärane potilill, huvipakkuv toataim, eriti eksootikahuvilistele.
AGROTEHNIKA: eelistab valgusrikast, päikeselist kasvukohta, samas aga vajab kaitset otsese päikese eest. Strelitsia kasvatamine seemnetest on keeruline, aega ja kannatust nõudev. Külvata võib kogu aasta ringi. Enne külvi leotatakse seemneid 12 tundi soojas vees (+20+22°C). Külvisügavus 0,5-1 cm. Temperatuuril +24+25°C ilmuvad tõusmed 30…40 päevaga. Seemikud pikeeritakse mitu korda ümber ja alles teisel kasvuaastal istutatakse alalisele kasvukohale. Taim õitseb 4…5 aastal. Talvel soovitatakse hoida teda jahedas. Suvel väetatakse iga 2 nädala tagant lilleväetistega.
Streliitsia seemned kaotavad väga kiiresti idanevuse, seepärast kohe, kui te olete need endale hankinud, külvake nad maha. Eemaldage oranþ ude, hõõruge seemneid veidi peene liivapaberiga või küüneviiliga selleks, et lihvida paksu pealmist kesta õhemaks. Seejärel leotada seemneid ühe öö soojas vees (+30..+40°C), lisades leotusvette 5 tilka kompleksväetist. Teise variandina võib leotada puhtas vees kaks ööpäeva, seejärel ööpäev nõrgas margantsovka lahuses, ning veel üks ööpäev Epin´i lahuses.
Külvata on kõige parem puhtasse, niiskesse liiva. Ärge sügavale külvake, külvake nii, et väike must seemne osa jääks näha. Seemned vajavad idanemiseks sooja (+25..+30°C), pimedat kohta, hoides liiva niiskena. Kui luua võimalus altpoolt soojenduseks, idanevad seemned umbes nelja nädalaga. Nädal peale külvi tuleb iga päev hakata seemneid jälgima - kohe, kui on märgata ükskõik millist mügarikku või kühmu, tuleb seeme ettevaatlikult ümber istutada võrdsetes osades turba ja liiva segusse. Sellest hetkest alates vajavad seemned pidevalt värsket õhku, vastasel juhul tekib neil küll juur, aga ei teki idu, hiljem võib aga juur värske õhu puudusest lihtsalt mädanema minna.
Kuid pidage meeles, et streliitsia seemned võivad idaneda ühest kuust kuni ühe aastani, seega ei tasu kiirustada idanemata seemnete äraviskamisega.
Hiljem on noorele taimele soovitatav kindlustada valgustatus talvel ja esimesel eluaastal soe kasvukoht (+25..+27°C). Seemnest kasvatatud streliitsia hakkab õitsema neljandal kasvuaastal.
Olles vallutanud kogu maailma oma eksootilise õiekujuga, sai ta oma sugukonna ja liiginime Inglise kuninganna Charlotte-Sofie auks. Igihaljas mitmeaastane suur rohttaim, mille kõrgus on kuni 2 m, lehed suured ja ovaaljas-piklikud. Väga omapärased on strelitsia õied, mis meenutavad kentsakaid lindude päid, tihti kutsutakse neid ka „tulilinnu-lilledeks” (ka paradiisilinnu-lilleks), mille välimised õielehed on oranþikad, sisemised aga tumesinised. Õied seisavad lõikeõitena väga kaua, säilitades oma dekoratiivsuse isegi kuni 1 kuu. Ta on üks kõige kallimaid lõikelilli ja suurepärane potilill, huvipakkuv toataim, eriti eksootikahuvilistele.
AGROTEHNIKA: eelistab valgusrikast, päikeselist kasvukohta, samas aga vajab kaitset otsese päikese eest. Strelitsia kasvatamine seemnetest on keeruline, aega ja kannatust nõudev. Külvata võib kogu aasta ringi. Enne külvi leotatakse seemneid 12 tundi soojas vees (+20+22°C). Külvisügavus 0,5-1 cm. Temperatuuril +24+25°C ilmuvad tõusmed 30…40 päevaga. Seemikud pikeeritakse mitu korda ümber ja alles teisel kasvuaastal istutatakse alalisele kasvukohale. Taim õitseb 4…5 aastal. Talvel soovitatakse hoida teda jahedas. Suvel väetatakse iga 2 nädala tagant lilleväetistega.
Streliitsia seemned kaotavad väga kiiresti idanevuse, seepärast kohe, kui te olete need endale hankinud, külvake nad maha. Eemaldage oranþ ude, hõõruge seemneid veidi peene liivapaberiga või küüneviiliga selleks, et lihvida paksu pealmist kesta õhemaks. Seejärel leotada seemneid ühe öö soojas vees (+30..+40°C), lisades leotusvette 5 tilka kompleksväetist. Teise variandina võib leotada puhtas vees kaks ööpäeva, seejärel ööpäev nõrgas margantsovka lahuses, ning veel üks ööpäev Epin´i lahuses.
Külvata on kõige parem puhtasse, niiskesse liiva. Ärge sügavale külvake, külvake nii, et väike must seemne osa jääks näha. Seemned vajavad idanemiseks sooja (+25..+30°C), pimedat kohta, hoides liiva niiskena. Kui luua võimalus altpoolt soojenduseks, idanevad seemned umbes nelja nädalaga. Nädal peale külvi tuleb iga päev hakata seemneid jälgima - kohe, kui on märgata ükskõik millist mügarikku või kühmu, tuleb seeme ettevaatlikult ümber istutada võrdsetes osades turba ja liiva segusse. Sellest hetkest alates vajavad seemned pidevalt värsket õhku, vastasel juhul tekib neil küll juur, aga ei teki idu, hiljem võib aga juur värske õhu puudusest lihtsalt mädanema minna.
Kuid pidage meeles, et streliitsia seemned võivad idaneda ühest kuust kuni ühe aastani, seega ei tasu kiirustada idanemata seemnete äraviskamisega.
Hiljem on noorele taimele soovitatav kindlustada valgustatus talvel ja esimesel eluaastal soe kasvukoht (+25..+27°C). Seemnest kasvatatud streliitsia hakkab õitsema neljandal kasvuaastal.
Eng.: Bird of paradise, crane lily, crane flower. Suom.: Kolibrikukka. Sven.: Papegojblomma.
* Kuninglik strelitsia - Strelitzia reginae - On igihaljas taim, kujutades endast kuni 2 meetri kõrgust kohevat põõsast, mille madalaim läbimõõt ületab ajuti 1,5 meetrit. Ilusate laineliste äärtega, tumeroheliste banaanikujuga piklik-ellepsiliste lehtedega (pikemad lehelabad ~ 50 cm, lühemad~ 20 cm).
Omapärane, et mõjub peaaegu kunstlikult, kuna on nii eredates värvides, lõhnata. Strelitsia õied on violetsete-siniste kroonlehtedega, oranžid tupplehed ja osaliselt on õisik keerdunud laevukese moodi, tihedad rohekaspunased ülemised nahkjad, nagu juurdelõigatud lehed (nokavälimusega), pikad kõrguvad tugevad õisikud, mis meenutavad vormilt kana-kure pead või paradiisilindu, sellepärast saigi taim oma rahvapäraseks nimeks - paradiisilinnulill (Paradise Bird - inglise keeles, Flor pajaro - hispaania keeles).
Kõige paremini on kohanenud tolmlemisega lindude kaasabil, peamine põhjus nektariin. Õitel eksisteerib isegi oma vedrumehhanism- noolekujuline organ on kooldunud püstiselt kroonlehtedega, tuppelehtedega kokkusurutud painduv emakakael viiest pikast tolmukast, mis väljutavad lindudele õietolmu, kes ootavad sarikas.
Eelistab niisket kliimat, parajalt niisutatud kohevat, vähehappelist toitvat pinnast. Pole eriti nõudlik valgustamisele: hästi kasvab nii poolvarjus, hajutatud varjus kui avatud paigas otse päikesevalguse käes.
Strelitsia hoidmine suletud ruumis on raske tema suure vormi pärast (eriti Nikolai strelitsia), nad sobivad ainult suurtesse ruumidesse ja kasvumajadesse. Paraja kliimaga kasvumajades ja tubastes tingimustes õitseb kuninglik strelitsia tavaliselt talve lõpus kevade alguses kuni suve lõpuni, aga Nikolai strelitsia - talvel-kevadel (jaanuarist mai-juunini).
Toataimede kultuuridel on hädavajalik hea valgustus, tihe pritsimine, pidev kõrgendatud õhuniiskus, perioodilised väetamised ja talvel suurem jahedus kui tüüpilistel subtroopilistel taimedel (temperatuur +14+18 kraadi), vähendatud kastmine. Nagu kodumaal on taim pidevas suvetuules, on neid soovitav hoida värskes õhus, näit. rõdul.
Subtroopilise ja troopilise kliimaga aladel paljundatakse strelitsiat kõige rohkem jagamise teel, eraldatakse emataimest, talve lõpus või varakevadel võsudega. Strelitsia- aeglaselt kasvav taim, noore taime õitsemist võib oodata mitte varem kui peale 1-2 aastat. Seemnetest paljundamine on üpris keeruline ja pikaajaline protsess. Enne külvamist liivasele pinnale leotada seemneid ööpäev kahes vees, aga kiirendamaks idanevust hoida neid fütohormooni lahuses. Seemned peavad olema värsked, muidu kaotavad oma idanevuse, külviks sobilikud umbes pool aastat peale valmimist.
Soovitatakse värsked seemned puhastada oranþidest pappusekarvadest ja peale fütohormoonis hoidmist istutada pinnasesse 1,5 korda sügavamale kui seemne mõõt. Peale idanema panemist hoida ühtlast temperatuuri +25 kraadi juures, sellisel juhul tulevad võrsed kuskil 4-8 nädalaga (palju madalamal temperatuuril protsess aeglustub).
Esimene ümberistutamine pinnasesse võiks toimuda 2-3 lehe faasis, suuremaid taimi istutada ümber vastavalt poti täitumisele juurtega. Mitte oodata kuni mullapall väga suurelt mähkub, võib halvasti mõjuda kasvu kiirusele. Noori taimi tuleb kindlasti otsese päikesevalguse eest kaitsta.
